Elektriturud puust ja punaseks: börsihinnast sagedusreservideni

Eesti elektriturg jaguneb kolmeks ajaliselt järjestatud kihiks: päev-ette oksjon paneb hindu paika homseks, päevasisene puhastab prognoosivigu nende tekkimisel ja bilansiturud (FCR, aFRR, mFRR) tegelevad ebabilanssidega reaalajas. Mõistmine, millises kihis teie kilovatt-tundi kaubeldakse, on vahe maandatud ja kaitsetu vahel.

Lihtne ülevaade elektri hulgi- ja sagedusturgudel kasutatavatest mõistetest

Elektri- ja sagedusturgudest lugedes võivad paljud tunda end arutelust kõrvale jäetuna — mitte seetõttu, et ideed oleksid keerulised, vaid kuna samu tehnilisi mõisteid kasutatakse ikka ja jälle ilma selgitusteta. Sõnad nagu börsihind, aFRR, mFRR, BRP, BSP või BESS võivad muuta süsteemi läbipaistmatuks. Tegelikkuses kirjeldavad need mõisted aga selgelt määratletud rolle ja kontseptsioone elektrisüsteemis. Selle artikli eesmärk on lihtsalt selgitada, mida need võtmesõnad tähendavad, et hakata elektrit käsitlema mitte kui midagi müstilist, vaid kui igapäevast toodet.

Enamik arutelusid keerleb ümber elektri hulgituru ehk börsi, kus elektriga kaubeldakse enne selle tegelikku tarbimist. Põhja-Euroopas on tuntuim elektribörs Nord Pool. Kui räägitakse börsihinnast, peetakse peaaegu alati silmas päeva-ette hinda, mis lepitakse kokku üks päev enne tegelikku tarbimist. Lisaks sellele on olemas ka päevasisene turg, kus elektriga kaubeldakse kuni 30 minutit enne tegelikku tarbimist, võimaldades turuosalistel oma ostu- ja müügipositsioone korrigeerida vastavalt muutuvatele tootmis- ja tarbimisprognoosidele.

Positsioonide korrigeerimine on oluline, sest elektrisüsteem toimib ühe range reegli alusel: elektri tootmine ja tarbimine peavad alati olema tasakaalus. Erinevalt paljudest teistest toodetest ei saa elektrit võrgus ega mujal erilises mahus salvestada. Sellepärast peab igal ajahetkel toodetava elektri kogus olema võrdne tarbitava elektri kogusega.

Seda tasakaalu jälgitakse sageduse kaudu. Eestis ja enamikus Euroopas töötab elektrisüsteem sagedusel 50 hertsi. Kui tootmine ja tarbimine on tasakaalus, püsib sagedus selle väärtuse lähedal. Kui mitte, kaldub sagedus üles või alla ning sageduse korrigeerimiseks on vaja sekkuda.

Neid sekkumisi nimetatakse tasakaalustamiseks — see on protsess, mille käigus korrigeeritakse erinevusi planeeritud ja tegeliku elektritootmise või -tarbimise vahel, suurendades või vähendades võimsust vastavalt vajadusele. Sageduse hoidmine tasakaalustamise kaudu on süsteemioperaatori vastutus, milleks Eestis on Elering. Elering tasakaalustab süsteemi reservide abil — see tähendab tootmis- või tarbimisseadmeid, mida hoitakse valmisolekus, et koheselt kõrvalekalletele reageerida. Elektri füüsilise edastamise kodudesse ja ettevõtetesse korraldavad eraldi jaotusvõrguettevõtjad, kellest suurim Eestis on Elektrilevi. Nemad haldavad kohalikke võrke, kuid ei vastuta sageduse ega tasakaalustamise eest.

Tasakaalustamisreserve hangitakse sagedusturgudelt, millest kõige sagedamini mainitakse kahte: aFRR (automatic Frequency Restoration Reserve) ja mFRR (manual Frequency Restoration Reserve). aFRR reageerib automaatselt, kui sagedus kaldub normist kõrvale, ning vastavad seadmed kohandavad oma võimsust pidevalt süsteemi signaali alusel üles või alla. mFRR aktiveeritakse käsitsi ja seda kasutatakse tavaliselt suuremate või pikemaajaliste tasakaalustamatuste korral. Mõlemat reservitüüpi saab aktiveerida kahes suunas: ülesreguleerimine tähendab võrku antava võimsuse suurendamist kas rohkem tootes või vähem tarbides, allareguleerimine aga võrku antava võimsuse vähendamist kas vähem tootes või rohkem tarbides, sõltuvalt sellest, kas süsteemis on elektripuudus või -ülejääk. Sagedusturud jagunevad omakorda võimsusturuks, kus makstakse valmisoleku eest, ja energiaturuks, kus makstakse tegelikult võrku antud või sealt võetud elektri eest siis, kui tasakaalustamine toimub.

Sagedus- ja hulgiturgudega seotud turuosalistest on oluline mõista kahte: BRP ja BSP. Bilansihaldur (BRP — Balance Responsible Party) vastutab selle eest, et tema planeeritud elektritootmine või -tarbimine vastaks tegelikkusele. Kui see nii ei ole, kannab bilansihaldur rahalise vastutuse tekkinud ebabilansi eest. Tavaliselt tegutsevad BRP-dena elektrimüüjad ja suuremad tootjad.

Reguleerimisteenuse pakkuja (BSP — Balance Service Provider) on osapool, kes pakub süsteemioperaatorile reguleerimisvõimekust. BSP-d pakuvad teenuseid nagu aFRR või mFRR ning reageerivad, kui neid aktiveeritakse. Kui BRP vastutab tasakaalu eest, siis BSP pakub vahendeid selle taastamiseks.

Paljud BSP-d ei tugine ühele suurele seadmele, vaid tegutsevad agregaatoritena, koondades palju väiksemaid sagedusreserve — näiteks akusid, tööstuslikke koormusi või elektriautode laadijaid — ühte portfelli, mis saab sagedusturgudel osaleda.

Üha olulisemaks ressursiks sagedusturgudel on BESS (Battery Energy Storage System) ehk akusalvesti. Akusalvestid suudavad nii elektrit tarbida kui ka võrku anda, reageerivad väga kiiresti ning on täpselt juhitavad. Just nende omaduste tõttu sobivad akusalvestid eriti hästi sagedusreservide pakkumiseks.

Kokkuvõttes moodustavad need mõisted elektri sagedus- ja hulgiturgu kirjeldava põhisõnavara. Need selgitavad hindu, reserve, varasid ja teenuseid, mis aitavad hoida elektrisüsteemi töökindlana. Täpsemalt selle kohta, kuidas sagedusturud praktikas toimivad, saab lugeda eraldi lehelt Sagedusturud.