2026. aastal on Eestis akusalvestuse rajamine veelgi soodsam

Alates 1. jaanuarist 2026 arvutatakse Eestis akusalvestuste võrgu- ja taastuvenergiatasud ainult netotarbimiselt — mitte brutotarbimiselt. Muudatus vähendab võrgu-skaala BESS-i kulupõhja umbes 30–40% võrra, nihutades materiaalselt iga ehitatava akuprojekti IRR-i Eestis ja muutes varem piiripealsed projektid kindlalt tasuvaks.

Alates 1. jaanuarist 2026 arvestatakse salvestusseadmetele taastuvenergia- ja võrgutasu vaid netotarbimisele.

Elektrisüsteemi paindlikkusest räägitakse palju, kuid seni on salvestusseadmeid koheldud pigem kulukate eranditena kui süsteemi lahutamatu osana. Alates 1. jaanuarist 2026 on Eesti astunud selles osas olulise sammu edasi. Elektrituruseaduse muudatus tõi salvestusseadmetele selgema ja õiglasema reeglistiku, mille järgi nii võrgutasu kui ka taastuvenergiatasu arvestatakse ainult netotarbimise pealt. See muudab akusalvestid ja muud salvestuslahendused märksa tasuvamaks ning kiirendab nende kasutuselevõttu.

Uue korra järgi ei pea salvestusseadme omanik maksma tasusid kogu elektrienergia eest, mis salvestamise ja võrku tagasi andmise käigus liigub. Võrgutasu ja taastuvenergiatasu rakenduvad ainult sellele energiakogusele, mis jääb süsteemi lõpptarbimiseks ehk netotarbimiseks. See tähendab, et ajutiselt võrku võetud ja hiljem tagasi antud energia ei too kaasa topelttasusid.

Senise süsteemi puhul käsitleti salvestusseadmeid nii tarbijate kui ka tootjatena, mistõttu tuli maksta tasusid nii sisse- kui väljavoolava elektri eest. See ei peegeldanud salvestuse tegelikku rolli elektrisüsteemis, kus eesmärk ei ole energia tarbimine, vaid tootmise ja tarbimise ajas tasakaalustamine. Uus netopõhine arvestus loob selgema ja soodsama raamistiku salvestusseadmete rajamisele.

Muudatuse majanduslik mõju on eriti märkimisväärne suuremahuliste akusalvestite puhul. Kui nii võrgutasu kui ka taastuvenergiatasu arvestatakse ainult netotarbimiselt, võivad aastased kulud väheneda märkimisväärselt.

Näiteks 100-megavatise salvesti puhul tähendab see aastas enam kui 3 miljonit eurot võitu. Tavalise 1 MW / 2 MWh tööstusliku aku puhul võib see tähendada aastast säästu üle €30,000 — ligikaudu 10% lift puhaskasumile tüüpilise Eesti mFRR-keskse äriplaani peal.

See parandab investeerimiskindlust ja muudab salvestusprojektid konkurentsivõimelisemaks just ajal, mil taastuvenergia osakaal elektrisüsteemis kiiresti kasvab, muutes vajaduse massilise salvestusvõimsuse järele veelgi suuremaks.

See seadusemuudatus on osa laiemast elektrituru moderniseerimisest, mille eesmärk on toetada salvestuse ja tarbimise juhtimise arengut ning vähendada hinnakõikumisi. Selgem tasustruktuur aitab salvestusseadmetel täita oma tegelikku rolli: tagada süsteemi stabiilsus, toetada taastuvenergia integreerimist ning muuta elektrisüsteem paindlikumaks ja vastupidavamaks.

Loe lisa Elektrilevi veebilehelt: Elektrilevi.ee