2026. aastal on Eestis akusalvestuse rajamine veelgi soodsam
Autor
Volton Editorial Team
Avaldatud
Alates 1. jaanuarist 2026 arvutatakse Eestis akusalvestuste võrgu- ja taastuvenergiatasud ainult netotarbimiselt — mitte brutotarbimiselt. Muudatus vähendab võrguskaala BESS-i kulupõhja umbes 30–40% võrra, parandades oluliselt iga uue akuprojekti IRR-i Eestis ja muutes varem piiripealsed projektid kindlalt tasuvaks.
Alates 1. jaanuarist 2026 arvestatakse salvestusseadmetele taastuvenergia- ja võrgutasu vaid netotarbimisele.
Elektrisüsteemi paindlikkusest räägitakse palju, kuid seni on salvestusseadmeid käsitletud pigem kulukate eranditena kui süsteemi lahutamatu osana. 1. jaanuarist 2026 see kord muutus. Elektrituruseaduse muudatus tõi salvestusseadmetele selgema ja õiglasema reeglistiku, mille järgi nii võrgutasu kui ka taastuvenergiatasu arvestatakse ainult netotarbimise pealt. See muudab akusalvestid ja muud salvestuslahendused märksa tasuvamaks ning kiirendab nende kasutuselevõttu.
Uue korra järgi ei pea salvestusseadme omanik maksma tasusid kogu elektrienergia eest, mis salvestamise ja võrku tagasi andmise käigus liigub. Võrgutasu ja taastuvenergiatasu rakenduvad ainult sellele energiakogusele, mis jääb süsteemi lõpptarbimiseks ehk netotarbimiseks. See tähendab, et ajutiselt võrku võetud ja hiljem tagasi antud energia ei too kaasa topelttasusid.
Senise süsteemi puhul käsitleti salvestusseadmeid nii tarbijate kui ka tootjatena, mistõttu tuli maksta tasusid nii sisse- kui väljavoolava elektri eest. See ei peegeldanud salvestuse tegelikku rolli elektrisüsteemis, kus eesmärk ei ole energia tarbimine, vaid tootmise ja tarbimise ajas tasakaalustamine. Uus netopõhine arvestus loob selgema ja soodsama raamistiku salvestusseadmete rajamisele.
Muudatuse majanduslik mõju on eriti märkimisväärne suuremahuliste akusalvestite puhul. Kui nii võrgutasu kui ka taastuvenergiatasu arvestatakse ainult netotarbimiselt, võivad aastased kulud väheneda märkimisväärselt.
Näiteks 100-megavatise salvesti puhul tähendab see aastas enam kui 3 miljonit eurot võitu. Tavalise 1 MW / 2 MWh tööstusliku aku puhul võib see tähendada aastast säästu üle 30 000 € — ligikaudu 10% tõusu puhaskasumile tüüpilise Eesti mFRR-keskse äriplaani korral.
See parandab investeerimiskindlust ja muudab salvestusprojektid konkurentsivõimelisemaks just ajal, mil taastuvenergia osakaal elektrisüsteemis kiiresti kasvab, muutes vajaduse massilise salvestusvõimsuse järele veelgi suuremaks.
See seadusemuudatus on osa laiemast elektrituru moderniseerimisest, mille eesmärk on toetada salvestuse ja tarbimise juhtimise arengut ning vähendada hinnakõikumisi. Selgem tasustruktuur aitab salvestusseadmetel täita oma tegelikku rolli: tagada süsteemi stabiilsus, toetada taastuvenergia integreerimist ning muuta elektrisüsteem paindlikumaks ja vastupidavamaks.
Loe lisa Elektrilevi veebilehelt: Elektrilevi.ee
Loe edasi
Kuidas saavutada Eestis odav elekter?
Miks lihtsalt uute tuule- ja päikeseparkide rajamisest ei piisa — ning kuidas hübriidpargid, salvestus ja paindlikkus viivad meid odava elektrini.
Kui palju saab akuga tegelikult Eesti sagedusturul teenida?
Praktiline näide 1 MW / 2 MWh BESS-i tuluarvutusest Eesti mFRR sagedusturul — investeering, kulud, tulud ja 15-kuune tasuvusaeg.
Elektriturud puust ja punaseks: börsihinnast sagedusreservideni
Lihtne ülevaade elektri hulgi- ja sagedusturgudel kasutatavatest mõistetest — börsihind, aFRR, mFRR, BRP, BSP, BESS ja agregaatorid.
Mis on reguleerimisteenuse pakkuja (BSP)?
Reguleerimisteenuse pakkuja (BSP) on süsteemihalduri sertifitseeritud turuosaline, kes pakub reguleerimisteenuseid — sagedusreserve nagu FCR, aFRR ja mFRR. Selgitame, kuidas roll Euroopas ja Eestis töötab ning kus on agregaatorite koht.
Nord Pool seestpoolt
Nord Pool selgitab ühepäevased ja päevasisesed turud 16 Euroopa riigis. Avame oksjoni, turgude ühendamise ning selle, mida tähendab Nord Pooli liikmestaatus.
Bilansihaldur (BRP): kes maksab iga ebabilansis kilovatt-tunni eest
Igal võrgu kilovatt-tunnil on bilansihaldur, kes kannab selle eest lepingulist vastutust. Selgitame, kuidas BRP režiim Eleringis töötab ja miks agregeerimine loeb.
REMIT artikkel 15 ja algoritmikaupleja teavitusrežiim
REMIT artikkel 15 toob algoritmilise energiakaubanduse ACER-i järelevalve alla. Avame teavitusrežiimi, selle, mida loetakse algoritmiliseks, ja miks see varaomanikele oluline on.
Päev-ette turg: kuidas hinnastatakse tundi, mida pole veel olnud
Iga päev kell 12 määrab algoritm homse elektrihinna iga tunni kohta. Päev-ette oksjon on viide, millest sõltub kogu ülejäänud energiasektor.
Päevasisene turg — pärast oksjonit triivib reaalsus
Pärast keskpäeva oksjoni sulgemist avaneb päevasisene turg — pidev orderiraamat, mis töötab kuni tarne lähedale. Just siin teenib paindlikkus oma raha.
Elektrifutuurid: kuidas tuulepark oma laenu heakskiidu saab
Elektrifutuurid Nasdaq Commoditiesis ja EEX-is lubavad ostjal fikseerida tarne hinna kuude või aastate kaupa ette. Enamik arveldatakse rahaliselt päev-ette spot-hinna vastu.
PPA-d — kuidas pikaajalised lepingud rahastasid taastuvenergia buumi
PPA-d on 5–15-aastased kahepoolsed lepingud taastuvenergia tootjate ja ettevõtete vahel. Need on tõenäoliselt rahastanud Euroopa energiapööret rohkem kui ükski toetusskeem.
FCR: mis püüab võrgu kinni, kui reaktor välja kukub
Sageduse hoidmise reserv aktiveerub 30 sekundi jooksul sageduse hälbest, täisautomaatselt, ilma TSO signaalita. Akud on selle peaaegu üle võtnud — just FCR muutis võrguskaala salvestuse majanduslikult elujõuliseks.
aFRR, keskmine reserv kolmest
Automaatne sageduse taastamise reserv aktiveerub ~30 sekundiga TSO juhtsignaali kaudu, järgib seda 4-sekundise sammuga ja toob võrgu tagasi 50 Hz juurde. Eesti liitus ELi PICASSO platvormiga 9. aprillil 2025; piiriülene aFRR selgub iga 4 sekundi tagant kogu kontinendil.
mFRR — kust Eesti akude kasum tegelikult tuleb
Manuaalne sageduse taastamise reserv aktiveeritakse operaatori poolt käsitsi, täisvõimsus 12,5 minuti jooksul. Eestis on see praegu akudele kõige tulusam reguleerimisturg.
Soojuspumbad töötavad rumalate termostaatidega
Soojuspump on talvel suurim püsiv elektritarbija ja töötab vastu termomassi, mis käitub akuna. Hinnateadlik ajastus haarab odavate ööde ja kallite hommikute vahel 5-10-kordseid hinnavahesid.
Elektriauto laadimine: pistikusse kuueks, lahku kaheksaks
50 kWh laadimine maksab kella kahe ajal 15 eurot, kell 18 aga 45. OCPP-laadijaga nutikas juhtimine arvutab graafiku iga päev homsete hindade järgi, säästes 50-70% laadimiskuludelt.
Kui sinu päikesepaneelid sulle raha kaotavad
Päikeselisel aprilli pärastlõunal toodab 10 kW süsteem 8 kWh ja kaotab samal tunnil raha. Nutikas omatarve, tootmise piiramine ja aku suunamine on see, mis 2025. aasta Eestis päikeseenergia tasuvaks teeb.
Koduakud, kaks laotud tuluvoogu
10 kWh koduaku teenib ainult arbitraažilt umbes 730 eurot aastas. Laotades sellele agregeeritud sagedusreservi tulu (nõuab BSP-litsentsi), võib sama riistvara IRR ületada 10%.
Põrandaküte on sinu maja kõige paindlikum küttekeha
Takistuslik põrandaküte on enamikus Eesti kodudes ja enamasti töötab lollilt. Plaat on sisuliselt termiline aku; hinnateadlik ajastus haarab börsihinna spreadi ilma toatemperatuuri märgatavalt mõjutamata.
Sinu kodu odavaim aku on boiler
100-150-liitrine soojaveeboiler salvestab 4-8 kWh soojusena — umbes sama palju kui väike koduaku. 50-eurone tark relee olemasolevale boilerile tasub end ära juba esimese kütteperioodi jooksul.