Untitled category,  Untitled category

Kui palju saab akuga tegelikult Eesti sagedusturul teenida?

Autor

Volton Editorial Team

Avaldatud

1 MW / 2 MWh BESS-projekt Eestis, optimeeritud üle mFRR, aFRR ja spot-arbitraaži, võib teenida ligikaudu 200 000 – 350 000 eurot aastas paindlikkuse bruto-tulu, sõltuvalt turuoludest. Pärast võrgutasusid, BSP teenusmarginaali ja tegevuskulusid jääb IRR vahemikku 12–22%. Allpool on rida-rea kaupa lahti tehtud.

Praktiline näide 1 MW / 2 MWh BESS-i tuluarvutusest Eesti mFRR sagedusturul

Akuprojekti rajamine Eestis meenutab täna veidi tänapäeva kullapalavik — tulu on tõepoolest olemas, aga ka võrgutasud, BSP eelkvalifitseerimine ja MARI/BBCM lühendid on täiesti reaalsed.

See on rida-realt arvutus 1 MW / 2 MWh akusalvestussüsteemile (BESS) Eesti mFRR turul — investeering, igakuised kulud, igakuine tulu, tasuvusaeg. Numbrid on detsembri 2025 keskmised.

Alustame algusest. Aku rajamise koguinvesteering jääb umbes 440 000 euro kanti. Suurim osa sellest on akuelemendid ja inverterid, mille maksumuseks on arvestatud 300 000 eurot. Keskpinge trafo lisab umbes 50 000 eurot ning paigalduskulud, arvestusega 20 000 eurot MWh kohta, annavad 2 MWh süsteemi puhul 40 000 eurot. Võrguühenduse maksumuseks on eeldatud umbes 50 000 eurot, kuid see kehtib vaid juhul, kui liinides on veel vaba võimsust. Kui ühenduspunkti piirkonnas on võrk juba ülekoormatud, võib võrgu tugevdamine osutuda väga pikaks ja kulukaks ettevõtmiseks, mis muudab kogu projekti majanduslikult küsitavaks.

Selles näites töötab aku ainult mFRR energiaturul, kus turuosalist tasustatakse nii tarnitud energia kui mFRR pakkumiste eest. Eeldatakse, et aku on aktiveeritud umbes 50% ajast, mis tähendab ligikaudu 1440 15-minutilist aktiveerimist kuus. Lisaks on arvestatud, et aku täidab süsteemihalduri käske keskmiselt ±5% täpsusega, mis on tüüpiline hästi juhitud BESS-i puhul. Tulud ja kulud on võetud detsember 2025 keskmiste hindade järgi, kus Voltoni aktiveeritud pakkumiste keskmine UP-hind oli 123 €/MWh ja DOWN-hind 3 €/MWh. Keskmine börsihind oli 74 €/MWh ja keskmine bilansienergia hind 66 €/MWh.

Veel on eeldatud, et tegelik võrgu mõõtepunktis kajastuv tarne moodustab umbes 60% reguleerimisturul arvestatud tarnest, sest reguleerimisenergia põhineb võimsuse muutusel võrreldes lähtepunktiga, mitte alati füüsilisel energia liikumisel võrku või võrgust välja.

Tulude poolelt teenib aku kuus ligikaudu 29 000 eurot mFRR turult aktiveerimiste eest. Lisaks teenib aku 20 000 eurot reaalselt reguleeritud ja tarnitud energia eest, mis annab kogutuluks 49 000 eurot kuus. See tulu ei eelda erakorralisi hinnatippe ega maksimaalset aktiveerimist, vaid põhineb ajalooliselt mõõdukal ja stabiilsel töörežiimil. Kuine tulu võib ulatuda ligikaudu 80 000 euroni suurte sageduse kõrvalekallete ja kõrgete talviste börsihindade korral.

Kulude poolelt tuleb arvestada mitmesuguste süsteemi- ja võrgutasudega. Bilansihaldurile makstav bilansienergia kulu ebabilansi eest on hinnanguliselt 4 200 eurot kuus. Lisaks võtab bilansihaldur iga tarnitud megavatt-tunni eest teenustasu, hinnanguliselt 4 €/MWh ehk kuus kokku umbes 1 300 eurot. Elektrilevi võrgupaketi tasu on 800 eurot kuus. Sellele lisanduvad võrguühenduse kasutusvõimsuse tasu 2 600 eurot ja läbilaskevõimsuse tasu 600 eurot. Uue netopõhise arvestuse järgi jäävad võrgutasud 900 euro ning taastuvenergiatasu 1 000 euro juurde. Reaktiivenergia kulu on 600 eurot, tasakaalustamisvõimsuse tasu 1 200 eurot, varustuskindluse tasu 1 700 eurot ning elektriaktsiis 500 eurot.

Lisanduvad agregaatori ehk reguleerimisteenuse pakkuja tasud, mis olenevalt pakkujast jäävad vahemikku 5–30%. Voltoni standardmarginaal on 10%, mida arvestatakse kogutulust peale ebabilansikulu mahaarvamist. See teeb antud näites ligikaudu 4 480 eurot kuus.

Kui panna kõik tulud ja kulud kokku, joonistub välja üsna selge pilt. Kuu kogutulu on 49 000 eurot. Kõik püsivad ja muutuvad kulud, sealhulgas ebabilansikulu, teenusepakkujate tasud, võrgutasud, maksud ja agregaatori tasu, moodustavad kokku ligikaudu 19 880 eurot kuus. Selle tulemusena jääb akusalvesti puhaskasumiks umbes 29 000 eurot kuus.

BESS profit calculation breakdown — monthly revenue vs costs

Selline kuine rahavoog tähendab aastas ligikaudu 350 000 eurot puhaskasumit, eeldusel et turuolukord ja aktiveerimismustrid püsivad sarnased 2025. aasta detsembri omadega. Võrreldes ligikaudu 440 000 euro suuruse alginvesteeringuga annab see väga selge tulemuse: projekti tasuvusaeg jääb alla pooleteise aasta, suurusjärgus 15 kuud. Esimese aasta rahatootlus alginvesteeringule on seejuures ligikaudu 79%. (Tegemist on ühe aasta rahavoo näitajaga, mitte projekti elueaga arvestatud IRR-iga — kümne tegevusaasta peale arvutatud IRR oleks oluliselt kõrgem, kuid ka tundlikum mFRR-i hindade arengu suhtes.)

Oluline on rõhutada, et see näide ei tugine maksimaalsele võimalikule tulule ega erakorralistele hinnatippudele, vaid Voltoni enda detsembri kinnitatud tulemustele. Samuti ei ole arvesse võetud täiendavaid optimeerimisvõimalusi ega teisi turge peale mFRRi, mis võiksid tulevikus lisatulu pakkuda. Just selliste numbrite tõttu ongi akusalvestite rajamine Eestis täna paljuski tänapäeva kullapalavik — võimalus teenida lühikese ajaga märkimisväärset rahavoogu suhteliselt väikese füüsilise taristuga. Samas tuleb alati meeles pidada, et tegemist on turu- ja regulatsioonipõhise äriga: hinnad, aktiveerimismustrid, võrgutasud ja turureeglid võivad ajas muutuda. Seetõttu on iga akuprojekt tasakaal kiire tasuvuse lubaduse ja pikaajaliste riskide vahel ning edu eeldab mitte ainult soodsaid algtingimusi, vaid ka valmisolekut kohaneda muutuva turu ja regulatiivse keskkonnaga.

Kui mõtled aku rajamisele või sagedusturgudel osalemisele, ei pea sa seda üksi tegema. Voltonil on Eleringi BSP-litsents, mFRR-i ja aFRR-i eelkvalifitseerimine ning igapäevane kauplemiskogemus — meie hoolitseme aku turul hoidmise eest, sina saad suurema osa sellest, mida turg maksab.

Tahad näha, mida sinu vara oleks Eesti turul eelmisel kuul teeninud? Võta ühendust ja paneme detsembri tegelike aktiveerimiste põhjal numbrid kirja.

Loe edasi

Cheap electricity in Estonia — hero

Kuidas saavutada Eestis odav elekter?

Miks lihtsalt uute tuule- ja päikeseparkide rajamisest ei piisa — ning kuidas hübriidpargid, salvestus ja paindlikkus viivad meid odava elektrini.

1 min lugemist
Electricity markets explained — hero

Elektriturud puust ja punaseks: börsihinnast sagedusreservideni

Lihtne ülevaade elektri hulgi- ja sagedusturgudel kasutatavatest mõistetest — börsihind, aFRR, mFRR, BRP, BSP, BESS ja agregaatorid.

1 min lugemist
2026 BESS net-metering amendment — hero

2026. aastal on Eestis akusalvestuse rajamine veelgi soodsam

Alates 2026. aastast arvestatakse võrgu- ja taastuvenergiatasu Eestis ainult netotarbimisele — oluline samm, mis võib 100 MW akul säästa üle 3M € aastas.

1 min lugemist
Balance Service Provider — high-voltage transmission pylons at sunset

Mis on reguleerimisteenuse pakkuja (BSP)?

Reguleerimisteenuse pakkuja (BSP) on süsteemihalduri sertifitseeritud turuosaline, kes pakub reguleerimisteenuseid — sagedusreserve nagu FCR, aFRR ja mFRR. Selgitame, kuidas roll Euroopas ja Eestis töötab ning kus on agregaatorite koht.

1 min lugemist
Nord Pool — wholesale power market trading screen with charts

Nord Pool seestpoolt

Nord Pool selgitab ühepäevased ja päevasisesed turud 16 Euroopa riigis. Avame oksjoni, turgude ühendamise ning selle, mida tähendab Nord Pooli liikmestaatus.

1 min lugemist
Balance Responsible Party — high voltage power line crossing a Norwegian mountain landscape

Bilansihaldur (BRP): kes maksab iga ebabilansis kilovatt-tunni eest

Igal võrgu kilovatt-tunnil on bilansihaldur, kes kannab selle eest lepingulist vastutust. Selgitame, kuidas BRP režiim Eleringis töötab ja miks agregeerimine loeb.

1 min lugemist
ACER and REMIT Article 15 — glass-walled European institutional building

REMIT artikkel 15 ja algoritmikaupleja teavitusrežiim

REMIT artikkel 15 toob algoritmilise energiakaubanduse ACER-i järelevalve alla. Avame teavitusrežiimi, selle, mida loetakse algoritmiliseks, ja miks see varaomanikele oluline on.

1 min lugemist
Day-ahead electricity market — trading screen with charts

Päev-ette turg: kuidas hinnastatakse tundi, mida pole veel olnud

Iga päev kell 12 määrab algoritm homse elektrihinna iga tunni kohta. Päev-ette oksjon on viide, millest sõltub kogu ülejäänud energiasektor.

1 min lugemist
Intraday electricity market — server rack with blinking green LEDs

Päevasisene turg — pärast oksjonit triivib reaalsus

Pärast keskpäeva oksjoni sulgemist avaneb päevasisene turg — pidev orderiraamat, mis töötab kuni tarne lähedale. Just siin teenib paindlikkus oma raha.

1 min lugemist
Power futures — handshake on a long-dated electricity contract

Elektrifutuurid: kuidas tuulepark oma laenu heakskiidu saab

Elektrifutuurid Nasdaq Commoditiesis ja EEX-is lubavad ostjal fikseerida tarne hinna kuude või aastate kaupa ette. Enamik arveldatakse rahaliselt päev-ette spot-hinna vastu.

1 min lugemist
Power Purchase Agreements — wind turbine against blue sky

PPA-d — kuidas pikaajalised lepingud rahastasid taastuvenergia buumi

PPA-d on 5–15-aastased kahepoolsed lepingud taastuvenergia tootjate ja ettevõtete vahel. Need on tõenäoliselt rahastanud Euroopa energiapööret rohkem kui ükski toetusskeem.

1 min lugemist
FCR — high-voltage transmission pylons at sunset

FCR: mis püüab võrgu kinni, kui reaktor välja kukub

Sageduse hoidmise reserv aktiveerub 30 sekundi jooksul sageduse hälbest, täisautomaatselt, ilma TSO signaalita. Akud on selle peaaegu üle võtnud — just FCR muutis võrguskaala salvestuse majanduslikult elujõuliseks.

1 min lugemist
aFRR — server racks and grid control systems

aFRR, keskmine reserv kolmest

Automaatne sageduse taastamise reserv aktiveerub ~30 sekundiga TSO juhtsignaali kaudu, järgib seda 4-sekundise sammuga ja toob võrgu tagasi 50 Hz juurde. Eesti liitus ELi PICASSO platvormiga 9. aprillil 2025; piiriülene aFRR selgub iga 4 sekundi tagant kogu kontinendil.

1 min lugemist
mFRR — wind turbine farm landscape

mFRR — kust Eesti akude kasum tegelikult tuleb

Manuaalne sageduse taastamise reserv aktiveeritakse operaatori poolt käsitsi, täisvõimsus 12,5 minuti jooksul. Eestis on see praegu akudele kõige tulusam reguleerimisturg.

1 min lugemist
Smart heat pump — outdoor air-source unit next to a building

Soojuspumbad töötavad rumalate termostaatidega

Soojuspump on talvel suurim püsiv elektritarbija ja töötab vastu termomassi, mis käitub akuna. Hinnateadlik ajastus haarab odavate ööde ja kallite hommikute vahel 5-10-kordseid hinnavahesid.

1 min lugemist
Smart EV charging — electric car plugged into a charging station

Elektriauto laadimine: pistikusse kuueks, lahku kaheksaks

50 kWh laadimine maksab kella kahe ajal 15 eurot, kell 18 aga 45. OCPP-laadijaga nutikas juhtimine arvutab graafiku iga päev homsete hindade järgi, säästes 50-70% laadimiskuludelt.

1 min lugemist
Smart solar — house with solar panels on the roof

Kui sinu päikesepaneelid sulle raha kaotavad

Päikeselisel aprilli pärastlõunal toodab 10 kW süsteem 8 kWh ja kaotab samal tunnil raha. Nutikas omatarve, tootmise piiramine ja aku suunamine on see, mis 2025. aasta Eestis päikeseenergia tasuvaks teeb.

1 min lugemist
Smart home battery — wall-mounted residential energy storage unit

Koduakud, kaks laotud tuluvoogu

10 kWh koduaku teenib ainult arbitraažilt umbes 730 eurot aastas. Laotades sellele agregeeritud sagedusreservi tulu (nõuab BSP-litsentsi), võib sama riistvara IRR ületada 10%.

1 min lugemist
Smart floor heating — heating cables before screed

Põrandaküte on sinu maja kõige paindlikum küttekeha

Takistuslik põrandaküte on enamikus Eesti kodudes ja enamasti töötab lollilt. Plaat on sisuliselt termiline aku; hinnateadlik ajastus haarab börsihinna spreadi ilma toatemperatuuri märgatavalt mõjutamata.

1 min lugemist
Smart boiler — wall-mounted hot-water tank in a utility room

Sinu kodu odavaim aku on boiler

100-150-liitrine soojaveeboiler salvestab 4-8 kWh soojusena — umbes sama palju kui väike koduaku. 50-eurone tark relee olemasolevale boilerile tasub end ära juba esimese kütteperioodi jooksul.

1 min lugemist