Bilansihaldur (BRP): kes maksab iga ebabilansis kilovatt-tunni eest

Bilansihaldur (BRP) on osapool, kes maksab vahe selle eest, mida ta süsteemihaldurile lubas tarnida ja mis arvestilt tegelikult voolas. Eestis peab iga jaemüüja ja iga otseturul kauplev suurklient olema kas bilansihaldur või sõlmima ühega lepingu — Eleringi registris on neid praegu umbes viisteist.

Ebabilanss on vältimatu. Tuuleprognoosid eksivad. Koormused on müravad. Generaatorid kukuvad välja. Iga kommertsturuosaline Euroopa elektriturul on igal hetkel veidi paigast ära võrreldes sellega, mida ta on võrgule lubanud teha. Keegi peab selle erinevuse kulu reaalajas üle võtma, ja süsteem ei võta seda TSO-lt. See võetakse, lepinguliselt, bilansihaldurilt.

Bilansihaldur on turuosaline, kes on sõlminud TSO-ga bilansilepingu ja võtnud rahalise vastutuse oma portfelli bilansis hoidmise eest. "Bilanss" on siin täpne mõiste: BRP poolt TSO-le teavitatud mahud (graafik) langevad kokku sellega, mida portfell tegelikult toodab ja tarbib, mõõdetuna arvestil. Iga kõrvalekalle, kummaski suunas, on ebabilanss, ja BRP maksab selle eest.

Hinnastamine on kirurgiline. Iga ebabilansi arveldusperioodi lõpus (Põhjamaades ja Baltikumis viisteist minutit, mõnel teisel turul kuuskümmend minutit) mõõdab TSO tegelikud füüsilised vood, võrdleb neid iga BRP graafikuga ja rakendab ebabilansi hinda, mis on arvutatud aktiveeritud reguleerimisenergiast, mille TSO antud perioodil dispetšeerima pidi. Sisuliselt maksab BRP umbes nii palju, kui tema vea parandamine TSO-le maksis. Majandus on tahtlikult halastamatu.

Sellest järelduvad kolm asja. Prognoosimine loeb: BRP, kes pidevalt üle- või alaprognoosib, kaotab raha, ja seepärast investeerib paremasse tuulemudelisse, paremasse koormusmudelisse, paremasse päevasisesesse kauplejasse. Maht liigub päevasisesele turule: tuntud erinevuse sulgemine enne tarnimist on peaaegu alati odavam kui ebabilansi hinna maksmine tagantjärele. Ja agregeerimine tasub end ära: üksik tuulepark on metsikult ebabilansis, aga 30 tuulepargi portfell üle riigi on palju ennustatavam, sest prognoosivead osaliselt nullivad teineteist. Väiketootjad kogunevad suurte BRP-de alla just sellepärast.

Eestis annab BRP staatuse Elering ja see on kõva eeltingimus igale kommertstegevusele hulgielektriturul. Selleks saamine nõuab bilansilepingut Eleringiga, finantstagatisi (pangagarantii või sularahatagatis), arveldus- ja arvestusintegratsiooni, ning ööpäevaringset operatiivkatet. Keegi peab olema kättesaadav, kui TSO helistab. Eesti aktiivsete bilansihaldurite register on lühike ja tihedalt hoitud.

Tavaline segadus on BRP ja BSP vahel. Need on erinevad rollid. BRP vastutab bilansi eest ja maksab, kui tema portfell on paigast ära. BSP pakub bilanssi ja talle makstakse, kui ta süsteemi aitab. Praktikas omavad suuremad osalised mõlemat litsentsi ja kasutavad BSP tulu BRP riski tasandamiseks. Pessimistid nimetavad seda iseendaga kauplemiseks; regulaator nimetab seda turuefektiivseks. Mõlemal on osaliselt õigus.

Voltoni platvorm hoolitseb kogu BRP elutsükli eest varaomanikele, kes meiega liituvad: prognoosimine, graafikute tegemine, päevasisene korrigeerimine, ebabilansi arveldus. Varaomanik saab puhta kuu väljavõtte; meie sööme operatiivkeerukuse ära.