Bilansipiirkond

Bilansipiirkond on geograafiline ulatus, mille piires süsteemihaldur arveldab ebabilansse iga bilansihalduri graafiku vastu. See on juriidiline raamistik iga bilansilepingu ja iga ebabilansi arve jaoks antud riigis.

Eesti: üks piirkond

Eesti käsitletakse Elektrituruseaduse ja Bilansi tagamise eeskirjade (Konkurentsiameti poolt heaks kiidetud 6. novembril 2025) alusel ühe bilansipiirkonnana. Iga riigi mõõtepunkt, sõltumata sellest, millise jaotusvõrguettevõtja kaudu see on ühendatud, rullitakse kokku ühte Eesti-üleses ebabilansi arvelduses Eleringi all. Sisemist alajaotust ei ole. See on operatiivselt lihtsam kui mitme juhtimisalaga riikides (Saksamaal on neli, Itaalias kuus).

Miks see portfellide jaoks loeb

Kuna Eesti on üks bilansipiirkond, saab agregaator, kes haldab hajusvarasid (akud, paindlik tarbimine, omatarbe taga olev päike), netteerida ebabilansse üle kogu riigi. Lõuna-Eestis ületootev päikesepark tasakaalustab Põhja-Eestis alatarbiva koormuse samas arveldusperioodis — nettingu efekt, mis vähendab oluliselt kogu ebabilansi kulu. Mitme tsooniga riigis seisaks sama portfell silmitsi tsooni-haaval arveldusega.

Piiriülene

Eesti ei seo oma ebabilansi arveldust naaberriikidega. Päev-ette ja päevasisesed turud on FI, LV ja SE4-ga seotud SDAC/SIDC ja füüsiliste ühenduste kaudu, kuid ebabilansi arveldus toimub riiklikult bilansipiirkonna kaupa.