Bilansileping
Bilansileping on süsteemihalduri ja bilansihalduri vahel sõlmitud avatud tarne leping, mille alusel süsteemihaldur müüb bilansihaldurile või ostab temalt igal kauplemisperioodil bilansi tagamiseks vajaliku koguse bilansienergiat. Ilma bilansilepinguta pole Eesti hulgielektriturul kommertstegevus võimalik.
Bilansileping on Eleringi ja bilansihalduri vaheline leping, mille alusel Elering müüb või ostab bilansienergiat, mis on vajalik bilansihalduri portfelli tasakaalus hoidmiseks igal kauplemisperioodil. Ilma bilansilepinguta pole Eesti hulgielektriturul kommertstegevus võimalik.
Mida leping katab
Kolm põhimehhaanikat: (1) bilansihaldur esitab Eleringile päev-ette ja päevasisesed graafikud; (2) iga ebabilansi selgitusperioodi lõpus mõõdab Elering tegelikud vood, võrdleb graafikuga ja arveldab bilansihalduri kõrvalekalde eest bilansienergia hinnaga; (3) Elering pakub "avatud tarnet" — katab puudujäägid ja neelab ülejäägid — sama lepingu alusel. Bilansileping on juriidiline instrument, mis seob bilansihalduri ebabilansi arveldussüsteemi.
Eeltingimused
Bilansilepingu vastaspooleks saamiseks on vaja Eestis või mõnes muus EMP liikmesriigis registreeritud juriidilist isikut, finantstagatist (tüüpiliselt pangagarantii või sularahatagatis), Datahubi liidestust, ebabilansi arvelduse jaoks alaminutilise sammuga arvestust ning ööpäevaringset operatiivset valmidust. Eesti aktiivsete bilansihaldurite register on lühike — kümme kuni viisteist juriidilist isikut — ja liitumise lävi on märkimisväärne.
Miks see agregaatorite jaoks loeb
Väike paindlikkuse pakkuja — näiteks agregaator, kes haldab paarisada koduakut — võiks põhimõtteliselt hoida oma bilansilepingut, kuid operatiivne kulu on suur. Enamik agregaatoreid sõlmib lepingu suurema bilansihalduriga, kellel on leping ja kes neelab ebabilansi voo. Voltonil on oma bilansileping, mis võimaldab tal käitada BRP/BSP rolli otsast lõpuni ilma vahendajata.
Korduma kippuvad küsimused
- Mis on bilansileping?
- Bilansileping on Eleringi ja bilansihalduri vaheline leping, mis kehtestab bilansihalduri rolli Eesti elektriturul. Selle alusel mõõdab Elering iga selgitusperioodil bilansihalduri tegelikud vood, võrdleb need graafikuga ja arveldab kõrvalekalde eest bilansienergia hinnaga. Leping on juriidiline instrument, mis seob bilansihalduri bilansiselgituse süsteemi.
- Kellele bilansileping vajalik on?
- Igale isikule, kes soovib olla Eestis bilansihaldur. Praktikas: iga jaemüüja, iga otseturul kauplev suurklient, iga oma portfelli haldav agregaator, iga akuoperaator, kes tahab oma ebabilansi ise arveldada, mitte kolmanda isiku kaudu. Väiksemad turuosalised lepivad tüüpiliselt suurema bilansihalduriga kokku, mitte ei sõlmi oma lepingut, kuna finantstagatise ja operatiivsed nõuded pole triviaalsed.
- Mida bilansileping kohustab?
- Kolm põhi-kohustust. (1) Bilansihaldur esitab Eleringile päev-ette graafikud oma oodatava positsiooniga selgitusperioodi kohta. (2) Iga perioodi lõpus mõõdab Elering tegelikud vood ja arveldab ebabilansi mahu selle perioodi bilansienergia hinnaga. (3) Elering pakub avatud tarnet — katab puudujäägid ja neelab ülejäägid — sama lepingu alusel. Lisaks finantstagatised, alaminutilise sammuga arvestus Datahubi kaudu ja 24/7 operatiivne kättesaadavus.
- Mida bilansilepingu sõlmimine eeldab?
- Eesti või EMP juriidiline isik, finantstagatis (tüüpiliselt pangagarantii või sularahatagatis, mille suurus on määratud bilansihalduri eeldatava ebabilansi koguse järgi), Datahubi integratsioon alaminutise sammuga arvestusega ning 24-tunnine operatiivne kättesaadavus. Eleringi aktiivsete bilansihaldurite register on lühike — umbes 10–15 isikut — ja sisseelamise protsess võtab algusest lõpuni mitu kuud.