Reguleerimisenergia ja bilansienergia

Eesti turupraktikas tuleb eristada reguleerimisenergiat ja bilansienergiat. Reguleerimisenergia on süsteemihalduri poolt bilansi tagamiseks aktiveeritud sagedusreservi või avariireservi energia; bilansienergia on ebabilanss ehk avatud tarne, mida süsteemihaldur ostab või müüb bilansihalduriga sõlmitud bilansilepingu alusel. EBGL-i “balancing energy” lähim õiguskeelne vaste on tasakaalustamisenergia, kuid Eleringi arveldustes on need kaks rolli eraldi.

Reguleerimisenergia on elekter, mida süsteemihaldur ostab või müüb reaalajas, et hoida süsteemi sagedust 50 Hz juures. ELi EBGL (komisjoni määrus (EL) 2017/2195, artikkel 2(11)) käsitleb seda ühe mõistena; Eesti regulatsioon jaotab kaheks eraldi mõisteks, mille eristus loeb arvelduses.

Bilansienergia

Bilansienergia on energia, mis arveldatakse rahaliselt süsteemihalduri ja bilansihalduri vahel bilansilepingu alusel. Iga ebabilansi selgitusperioodi lõpus mõõdab süsteemihaldur bilansihalduri tegelikud vood, võrdleb neid graafikuga ja arveldab bilansihalduri kõrvalekalde eest bilansienergia hinnaga. See on rahavoog, mis ühildab prognoosi füüsilise tegelikkusega.

Reguleerimisenergia

Reguleerimisenergia on füüsiline energia, mis aktiveerub BSP bilansireservi pakkumisest. Kui süsteemihaldur peab ebabilansi katmiseks tootmist suurendama või vähendama, dispetšeerib ta aFRR või mFRR pakkumisi pakkumiste järjekorras; voolav energia ongi reguleerimisenergia. BSP teenib aktiveerimishinda; bilansihalduritele esitatud bilansienergia hind tuletatakse otse nendest aktiveerimisest.

Miks eristus loeb

Operatiivselt voolavad mõlemad tarnehetkel läbi sama kilovatt-tunni, kuid satuvad erinevatesse arvestusraamatutesse: reguleerimisenergia on BSP tulu (süsteemihalduri makstud aktiveerimise eest); bilansienergia on bilansihalduri kulu (süsteemihaldurile makstud paigast oleku eest). Sama MWh, mis teenib ühele osapoolele reguleerimisenergiat, hinnastab samaaegselt teise osapoole bilansienergiat. ELi EBGL eristust ei näita; Eesti operaatorid teevad seda.

Andmed reaalajas

Eesti mFRR hinnad — MTU-põhised aktiveerimishinnad, mis annavad nii BSP tulu kui hinnastavad bilansihalduri ebabilansi — on kättesaadavad iga tund: mFRR hindade graafik.

Korduma kippuvad küsimused

Mis on bilansienergia / reguleerimisenergia?

Bilansienergia / reguleerimisenergia on elekter, mida süsteemihaldur ostab või müüb reaalajas, et hoida süsteemi sagedust 50 Hz juures. See tuleb aktiveeritud FCR, aFRR või mFRR pakkumistest, mille BSP-d esitavad. EL-i EBGL artikkel 2(4) defineerib selle energiana, mida süsteemihaldurid kasutavad tasakaalustamiseks — eristudes reguleerimisvõimsusest, mis on õigus energia väljakutsumiseks.

Mis on Eesti-spetsiifiline terminoloogia eristus?

Eesti regulatsioon jagab EL-i mõiste kaheks terminiks. Reguleerimisenergia on energia, mis aktiveerimisel BSP pakkumistest tuleb (pakkumise pool); bilansienergia on ebabilansienergia, mida süsteemihaldur arveldab bilansihalduritega (nõudluse pool). Kaks on selgitusperioodi kohta mahult võrdsed, kuid esindavad sama tehingu kahte poolt — mida süsteemihaldur BSP-delt ostis võrdub sellega, mida ta lühikeses positsioonis bilansihalduritele müüb.

Mis vahe on bilansienergia ja reguleerimisvõimsuse vahel?

Bilansivõimsus (reguleerimisvõimsus) on õigus, mille süsteemihaldur hangib BSP-lt paindlikkuse väljakutsumiseks — makstakse €/MW kättesaadavuse tasuna, hangitakse päev-ette BBCM-il. Bilansienergia (reguleerimisenergia) on tegelikult tarnitav MWh, kui pakkumine aktiveeritakse — makstakse €/MWh aktiveerimise tasuna MARI (mFRR) või PICASSO (aFRR) kaudu. BSP teenib mõlemat voogu: võimsust kättesaadav-olemise eest ja energiat tegelikult tarnimise eest.

Kus Eesti bilansienergia selgitatakse?

ELi aktiveerimisplatvormide kaudu alates 2024–2025: mFRR MARI kaudu (Eesti liitus 9. oktoobril 2024), aFRR PICASSO kaudu (Eesti liitus 9. aprillil 2025). Mõlemad selguvad marginaalse piiriülese hinnaga suuna kohta turuajaühiku kaupa; piirkonna-spetsiifiline kohalik marginaalhind rakendub, kui piiriülene võimsus on siduv.