Jaotusvõrguettevõtja (DSO)

Jaotusvõrguettevõtja (DSO) haldab madalama pinge jaotusvõrku, mis ühendab lõpptarbijad kõrgepinge selgrooga — Eestis tüüpiliselt 0,4 kV kuni 35 kV. Roll on määratletud ELi direktiivi 2019/944 artikkel 2(30) kaudu ning Eestis rakendatud Elektrituruseaduse § 3 ("võrguettevõtja") kaudu. Kus süsteemihaldur liigutab energiat regioonide vahel, viib jaotusvõrguettevõtja selle arvestini.

Eesti

Elektrilevi, Eesti Energia 100% tütarettevõte, teenindab umbes 87% Eesti elektriklientidest ligikaudu 95% territooriumil — umbes 63 000 km liine ja üle 500 000 ühenduspunkti. Väiksemad piirkondlikud jaotusvõrguettevõtjad — Imatra Elekter, VKG Elektrivõrgud, Loo Elekter ja mõned munitsipaalsed/tööstusala võrgud — katavad ülejäänu. Tariifid reguleerib Konkurentsiamet omahinna pluss reegli alusel.

Mida jaotusvõrguettevõtja teeb

Kolm põhikohustust: ehitada ja hooldada jaotusvõrku, ühendada uusi kliente (tootmist või tarbimist) ning hallata mõõtmis- ja arveldusandmeid. Jaotusvõrguettevõtja ise elektrit ei müü — see on avatud tarnija roll. Jaotusvõrguettevõtja tulu tuleb iga ühenduse võrgutariifist, sõltumata kliendi elektri tarnijast.

Hajus paindlikkus ja jaotusvõrguettevõtja

Päikesepaneelide, elektriauto laadijate ja koduakude levimisega on jaotusvõrguettevõtja üha enam vastutav kohaliku võrgu ülekoormuse haldamise eest, mida süsteemihaldur kunagi ei näe. Mikrotootjate tootmise piiramine päikeselistel madalkoormuse tundidel, dünaamilised võimsustariifid ja arvesti taga olevad paindlikkusprogrammid asuvad kõik jaotusvõrguettevõtja kihis. ELi direktiiv 2019/944 tunnistab selgelt jaotusvõrguettevõtjat "neutraalse turuosalisena" nende paindlikkusteenuste jaoks — roll, mis praktikas kattub agregaatori turuga.