Jaotusvõrguettevõtja (DSO)

Jaotusvõrguettevõtja (DSO) haldab madalpingelist jaotusvõrku, mis ühendab lõpptarbijad kõrgepingelise põhivõrguga — Eestis tüüpiliselt 0,4 kV kuni 35 kV. Roll on määratletud ELi direktiivi 2019/944 artiklis 2(30) ja Eestis rakendatud Elektrituruseaduse § 3 ("võrguettevõtja") kaudu. Kus süsteemihaldur liigutab energiat regioonide vahel, viib jaotusvõrguettevõtja selle arvestini.

Eesti

Elektrilevi — Eesti Energia 100%-line tütarettevõte — teenindab umbes 87% Eesti elektritarbijatest ja katab ligikaudu 95% territooriumi: umbes 63 000 km liine ja üle 500 000 ühenduspunkti. Väiksemad piirkondlikud jaotusvõrguettevõtjad — Imatra Elekter, VKG Elektrivõrgud, Loo Elekter ning mõned munitsipaal- ja tööstusalavõrgud — katavad ülejäänu. Tariife reguleerib Konkurentsiamet kulupõhise tariifimudeli alusel.

Mida jaotusvõrguettevõtja teeb

Kolm põhikohustust: ehitada ja hooldada jaotusvõrku, liita uusi kliente (tootmise või tarbimise poolt) ning hallata mõõtmis- ja arveldusandmeid. Jaotusvõrguettevõtja ise elektrit ei müü — see on avatud tarnija roll. Jaotusvõrguettevõtja tulu tuleb iga ühenduse võrgutariifist, sõltumata kliendi elektri tarnijast.

Hajus paindlikkus ja jaotusvõrguettevõtja

Päikesepaneelide, elektriauto laadijate ja koduakude leviku tõttu vastutab jaotusvõrguettevõtja üha enam kohaliku võrgu ülekoormuse haldamise eest, mida süsteemihaldur kunagi ei näe. Mikrotootjate tootmise piiramine päikeselistel madala koormusega tundidel, dünaamilised võimsustariifid ja arvesti taga olevad paindlikkusprogrammid kuuluvad kõik jaotusvõrguettevõtja kihti. ELi direktiiv 2019/944 tunnistab jaotusvõrguettevõtja nende paindlikkusteenuste jaoks selgelt "neutraalseks turuosaliseks" — roll, mis praktikas kattub agregaatori turuga.