Bilansihaldur (BRP)

Bilansihaldur on turuosaline, kes on bilansi tagamiseks sõlminud süsteemihalduriga bilansilepingu Elektrituruseaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud korras. Bilansihaldur kannab rahalist vastutust iga kauplemisperioodi kavandatud ja tegeliku elektritarbimise või -tootmise vahelise ebabilansi eest. Eestis peab iga jaemüüja ja iga otseturul kauplev suurklient olema bilansihaldur või olema esindatud bilansihalduri poolt.

Bilansihaldur on rahaline vastaspool igale juhtimisala hulgielektrituru tehingule. Roll on määratletud elektri tasakaalustamise suunises (komisjoni määrus (EL) 2017/2195, artikkel 18) ja Eesti õiguses Elektrituruseaduse § 11 (bilansihalduri määratlus), § 43 (bilansivastutus) ja § 44 (avatud tarne) kaudu. Iga Eesti võrgus füüsiliselt voolav kilovatt-tund rullitakse kokku ühe registreeritud bilansihalduri portfelli.

Kuidas bilansivastutus töötab

Iga turuosaline, kes elektrit toodab, tarbib või sellega kaupleb, peab kas ise olema bilansihaldur või sõlmima lepingu mõne bilansihalduriga. Enne päev-ette turu sulgemist esitab bilansihaldur süsteemihaldurile lõpliku positsiooni — graafiku selle kohta, kui palju ta plaanib igal kauplemisperioodil võrku anda ja sellest võtta. Pärast tarnet mõõdab süsteemihaldur tegelikud vood, võrdleb neid graafikuga ja arveldab iga kõrvalekalde eest bilansienergia hinnaga.

Eesti arveldusmehhanism

Eesti on ebabilansi selgitusperioodiga ühelt täistunnilt veerandtunnile üle läinud EBGL artikli 53 alusel, kooskõlas ELi-ülese ühtlustamisega. Bilansienergia hind arvutatakse eraldi üles- ja allareguleerimise suunal ning peegeldab BSP-de poolt antud perioodil aktiveeritud reguleerimisenergiat. Sisuliselt maksab bilansihaldur umbes nii palju, kui süsteemihaldurile tema vea parandamine maksma läks.

Erinevus BSP-st

Bilansihaldur kannab rahalist vastutust oma portfelli tasakaalus hoidmise eest. BSP osutab füüsilisi reguleerimisteenuseid — sagedusreserve — süsteemihaldurile. Sama juriidiline isik kannab tihti mõlemaid sertifikaate, kuid rollid on eraldi: bilansihaldur võib eksisteerida ilma reserve pakkumata ja BSP võib müüa reserve ilma portfelli ebabilansi riski võtmata.

Bilansileping

Bilansihalduri staatuse loob bilansileping, mille turuosaline sõlmib Eleringiga. Ilma selleta ei ole hulgielektriturul kommertstegevus võimalik. Volton on Eleringiga sõlminud bilansilepingu ning tegutseb bilansihaldurina oma jaeklientide ja agregeeritud paindlikkuse portfelli osas.

Korduma kippuvad küsimused

Mis on bilansihaldur (BRP)?

Bilansihaldur on turuosaline, kes on sõlminud süsteemihalduriga bilansilepingu ja võtab rahalise vastutuse oma graafiku ja tegeliku elektripositsiooni vahelise erinevuse eest igal selgitusperioodil. Bilansihaldur esitab süsteemihaldurile päev-ette graafikud ja maksab bilansienergia hinda iga kõrvalekalde eest. Eestis peab iga jaemüüja ja iga otseturul kauplev suurklient olema bilansihaldur või olema esindatud bilansihalduri poolt.

Mis vahe on bilansihalduril (BRP) ja BSP-l?

Erinevad rollid. Bilansihaldur vastutab oma portfelli bilansi hoidmise eest ja maksab, kui tema positsioon erineb graafikust. BSP pakub paindlikkust süsteemihaldurile süsteemi tasakaalustamiseks ning saab tasu, kui ta aktiveeritakse. Sama juriidiline isik võib mõlemaid rolle täita, kuid rollid täidavad vastupidiseid suundi: bilansihaldurid on ebabilansi allikas, BSP-d on parandusenergia allikas.

Kuidas saada Eestis bilansihalduriks?

Esitada Eleringile bilansilepingu taotlus. Nõuded: Eesti või EMP juriidiline isik, finantstagatis (tüüpiliselt pangagarantii või sularahatagatis), Datahubi liidestus, bilansiselgituse jaoks alaminutilise sammuga arvestus ning ööpäevaringne operatiivne valmidus. Eesti aktiivsete bilansihaldurite register on lühike — umbes 10–15 aktiivset isikut — ja liitumise lävi on märkimisväärne.

Kuidas bilansihaldur saab tasu (või maksab)?

Iga selgitusperioodi lõpus mõõdab süsteemihaldur bilansihalduri tegelikud vood, võrdleb need päev-ette esitatud graafikuga ja arveldab ebabilansi mahu MTU-põhise bilansienergia hinnaga (ühe-hinnastamine EBGL artikli 55 alusel). Lühikeses positsioonis bilansihaldur ülesreguleeritud MTU-l maksab; pikas positsioonis bilansihaldur allareguleeritud MTU-l maksab. Asümmeetriline vahe on struktuurne — süsteem on nii projekteeritud, et bilansist väljas olemine maksab.