Üldteenus
Üldteenus on ELTS § 76¹ alusel iga Eesti väiketarbija õigus osta elektrit reguleeritud mõistliku hinnaga võrguettevõtjalt, kelle võrku ta on ühendatud. See käivitub vaikimisi alati, kui väiketarbija avatud tarne leping lõpeb ilma uut sõlmimata. Asendas enne 2013. aastat kehtinud müügikohustuse ja on seaduslik turvavõrk, mis täiendab avatud turu režiimi.
Üldteenus on ELTS § 76¹ alusel iga Eesti väiketarbija — kodutarbija, korteriühistu, hooneühistu või äritarbija kuni 63 A peakaitsmega madalpingel — õigus osta elektrit "mõistliku, põhjendatud ja võrdse kohtlemise" hinnaga võrguettevõtjalt, kelle võrku ta on ühendatud. Tegu on seadusliku turvavõrguga, mis asendas enne 2013. aastat kehtinud vabatarbija/müügikohustuse raamistiku.
Millal see käivitub
Üldteenus käivitub vaikimisi alati, kui väiketarbija avatud tarne leping lõpeb ilma uut sõlmimata. Kohalik jaotusvõrguettevõtja (enamasti Elektrilevi) kas tarnib ise või korraldab riigihanke jaemüüja leidmiseks — eelistamata seotud ettevõtjaid — ning avaldab üldteenuse osutaja oma veebilehel. Kui hange ebaõnnestub, peab jaotusvõrguettevõtja määrama ajutise müüja (§ 76¹(2¹)).
Hinnastamine
Üldteenuse hinda reguleerib Konkurentsiamet: "mõistlik, põhjendatud ja võrdse kohtlemise põhimõtet järgiv". See ei ole kavatsuslikult turu odavaim tariif — kujundamise loogika on, et keegi ei jää võrgust välja lepingu puudumise tõttu, mitte et keegi ei vaevuks paremat pakkumist otsima. Praktikas maksavad üldteenuse kliendid tüüpiliselt 5–15% rohkem kui nad saaksid avatud turul.
Miks see loeb
Voltoni-taolisele jae-paindlikkuse pakkujale on üldteenus turvavõrk, mis muudab avatud turu vahetuse mehaanika turvaliseks. Klient saab vahetada avatud tarnijat kahekümne ühe päeva etteteatamisega; kui uue lepinguga midagi valesti läheb, püüab üldteenus ta kinni enne, kui arvesti pimedaks läheb. Kodumajapidamiste jaoks tähendab see, et "ilma lepinguta" olemise olukorda Eestis lihtsalt ei eksisteeri.