PPA (Elektrienergia ostuleping)

Elektrienergia ostuleping (PPA) on 5–20 aasta pikkune kahepoolne leping taastuvenergia tootja ja ettevõtte või kommunaalettevõtte tarbija vahel. Ostja fikseerib elektri hinna; müüja saab pikaajalise tulu, mis on vajalik projekti rahastamiseks. PPA-d olid alates 2020. aastast rahastusinstrument enamiku Euroopa taastuvenergia ehituse taga.

Miks PPA-d eksisteerivad

Pangad ei laena 100 miljonit eurot tuulepargile, mille tulu sõltub sellest, mis spot-hinnad parasjagu olema juhtuvad. Nad tahavad ennustatavat tulupõhja — tüüpiliselt 60–80% oodatavast toodangust fikseeritud hinnaga — laenu katmiseks. PPA pakubki seda põhja. Ülejäänud toodang müüakse müügiturul (Nord Pooli päev-ette, päevasisene, bilansi turg) selle järgi, mis hind hetkel on.

Kolm struktuuri

Füüsilised PPA-d tarnivad päris megavatt-tunde tootjalt ostja arvestile bilansigrupi ülekande kaudu; ostja peab olema (või olema esindatud) bilansihalduri poolt. Virtuaalsed PPA-d (vPPA) on puhtad finantsvahetuslepingud — tootja müüb edasi spot-turul, ostja ostab spot-turult ja leping arveldab nendevahelist vahet. Ahelana sõlmitud PPA-d kasutavad energiaettevõttest vahendajat, kes haldab ostja eest bilanssi.

Eesti kontekst

Ettevõtte PPA-de mahud Eestis on kasvanud 2020. aasta lähedalt nullist mitmesaja GWh-ni aastas 2025. aastaks, dominantsetena suuremad taastuvenergia arendajad — Eesti Energia (Enefit Green), Sunly, Utilitas Wind, Eleon ja Saare Wind Energy. Ostjapool on Eesti ja Põhjamaade tööstused — IT-teenused, paber, jaekaubandus. PPA-d on tüüpiliselt 5–15 aastat ja viitavad Nord Pooli EE päev-ette hindadele kas fikseeritud eskalaatorina või indekseeritud strike-hinnana. Investeerimisväärtusega taastuvenergiaprojektidele on allkirjastatud PPA projektifinantseerimise eeltingimus; ilma selleta projekti ei ehitata. Vaata ka päev-ette turg aluseks oleva spot-viite kohta.