Mikrotootja
Mikrotootja on Eleringi elektrituru käsiraamatu sõnastiku järgi elektritarbija, kes toodab elektrit valdavalt enda tarbeks kuni 11 kW võimsusega tootmisseadmega. Sama nähtuse kohta kasutatakse ka mõistet „prosumer". Eestis on tüüpiline mikrotootja katusepaneelidega kodumajapidamine, kes ekspordib oma ülejäägi võrku sama ühenduse kaudu, mille kaudu tarbib.
Mikrotootja on Eleringi elektrituru käsiraamatu sõnastiku järgi elektritarbija, kes toodab elektrit valdavalt enda tarbeks kuni 11 kW võimsusega tootmisseadmega. Sama nähtuse kohta kasutatakse ka mõistet „prosumer". Eestis on tüüpiline mikrotootja katusepaneelidega kodumajapidamine, kes ekspordib oma ülejäägi võrku sama ühenduse kaudu, mille kaudu tarbib.
Liitumisreeglid
Mikrotootja staatus määratakse liitumisajal jaotusvõrguettevõtjaga (enamasti Elektrilevi) ja avab lihtsustatud liitumisprotsessi — ühefaasiline või kolmefaasiline, ilma eraldi BRP nõudeta, ilma reguleerimisturgude sertifitseerimiseta. Majapidamise avatud tarnija hoolitseb arvestil oleva netotarbimise või netoekspordi hulgielektrituru tagajärgede eest.
Kuidas eksporti makstakse
Kaks struktuuri eksisteerivad paralleelselt. Nettoarveldusega kliendid tasakaalustavad ekspordi ja impordi sama tunni sees; tunnisisest importi ületav ülejääk saab Nord Pooli päev-ette spot-hinna selle tunni eest, millest on lahutatud väike avatud tarnija marginaal. Fikseeritud hinna kliendid saavad lepingulist sisendhinda, mis on tarnijaga kokku lepitud. Alates 2026. aastast arvutatakse Eesti võrgu- ja taastuvenergiatasud netotarbimiselt, mitte brutotarbimiselt — suur majanduslik paranemine mikrotootjate jaoks, mis on katusepäikese tasuvusarvutuse oluliselt ümber tõstnud.