Mikrotootja
Mikrotootja on Eleringi elektrituru käsiraamatu sõnastiku järgi elektritarbija, kes toodab elektrit valdavalt enda tarbeks kuni 11 kW võimsusega tootmisseadme abil. Sama kontseptsiooni kohta kasutatakse ka mõistet „prosumer". Eestis on tüüpiline mikrotootja katusepaneelidega kodumajapidamine, kes ekspordib oma ülejääki võrku sama ühenduse kaudu, mille kaudu tarbimist toob.
Mikrotootja on Eleringi elektrituru käsiraamatu sõnastiku järgi elektritarbija, kes toodab elektrit valdavalt enda tarbeks kuni 11 kW võimsusega tootmisseadme abil. Sama kontseptsiooni kohta kasutatakse ka mõistet „prosumer". Eestis on tüüpiline mikrotootja katusepaneelidega kodumajapidamine, kes ekspordib oma ülejääki võrku sama ühenduse kaudu, mille kaudu tarbimist toob.
Liitumisreeglid
Mikrotootja staatus määratakse liitumisajal jaotusvõrguettevõtjaga (enamasti Elektrilevi) ja avab lihtsustatud liitumisprotsessi — ühefaasiline või kolmefaasiline, ilma eraldi BRP nõudeta, ilma bilansiturgude sertifitseerimiseta. Majapidamise avatud tarnija hoolitseb arvestil oleva netotarbimise või netoekspordi hulgielektrituru tagajärgede eest.
Kuidas eksporti makstakse
Kaks struktuuri eksisteerivad paralleelselt. Nettoarveldusega kliendid tasakaalustavad ekspordi ja impordi sama tunni sees; tunnisisesest impordist üle olev ülejääk saab Nord Pooli päev-ette spot-hinna selle tunni eest, miinus väike avatud tarnija marginaal. Fikseeritud hinna kliendid saavad lepingulist sisendhinda, mis on tarnijaga kokku lepitud. Alates 2026. aastast arvutatakse Eesti võrgu- ja taastuvenergiatasud netotarbimiselt, mitte brutotarbimiselt — suur majanduslik paranemine mikrotootjate jaoks, mis on katuse-päikese tasuvuskonto materiaalselt nihutanud.