Vabatarbija
Vabatarbija oli enne 2013. aastat kehtinud ELTS-i konstruktsioon, mis eraldas suured tööstuskliendid, kes võisid valida tarnija avatud turult, väiksematest klientidest, kes olid jäänud reguleeritud monopoli kätte. ELTS § 13 tunnistati ametlikult kehtetuks 1. jaanuaril 2013 koos täieliku turuavamisega; iga Eesti tarbija on nüüd lihtsalt tarbija (§ 12) ning vaikimisi tarne katte tagab § 76¹ Üldteenus.
Vabatarbija oli kuni 1. jaanuarini 2013 tarbija, kes kasutas elektrit üle õigusaktides määratud läve ning kellel oli seetõttu õigus valida tarnija avatud turult — vastandina väiksematele klientidele, kes jäid reguleeritud monopoli kätte. Eesti avas oma elektrituru etappidel: 35% liberaliseerimine 2010. aastal, täielik avamine 1. jaanuaril 2013.
Kehtetuks tunnistatud täieliku avamise käigus
1. jaanuaril 2013 tunnistati ELTS § 13 (vabatarbija) ametlikult kehtetuks koos Eesti elektrituru täieliku avamisega. Sellest kuupäevast on iga Eesti tarbija lihtsalt "tarbija" (§ 12 mõistes) tingimusteta õigusega valida turult ükskõik milline avatud tarnija. Väiketarbijate (kodumajapidamised + ärikliendid kuni 63 A madalpingel) vaikimisi tarne ümberlülitati ELTS § 76¹ Üldteenusele — kui väiketarbija elektrileping lõpeb, peab kohalik võrguettevõtja talle pakkuma elektrit reguleeritud mõistliku hinnaga, kuni uus leping sõlmitakse.
Miks mõiste ikka esineb
Sõna "vabatarbija" kohtab endiselt vanemates Eleringi käsiraamatutes, vanades lepingumallides ja erialakeeles lühendina "iga klient, kellel on õigus tarnijat vahetada". Juriidilist kaalu enam ei ole — mõiste elab kultuuriliselt, mitte seadustes.