Vabatarbija
Vabatarbija oli enne 2013. aastat kehtinud ELTS-i mõiste, mis eristas avatud turult tarnija valimise õigusega suuri tööstuskliente väiketarbijatest, kes olid jäänud reguleeritud monopoli kätte. ELTS § 13 tunnistati 1. jaanuaril 2013 koos täieliku turuavamisega ametlikult kehtetuks; iga Eesti tarbija on nüüd lihtsalt tarbija (§ 12) ja vaiketarne katte tagab § 76¹ üldteenus.
Vabatarbija oli kuni 1. jaanuarini 2013 tarbija, kes tarbis elektrit õigusaktides määratud lävest rohkem ja kellel oli seetõttu õigus valida tarnija avatud turult — erinevalt väiksematest klientidest, kes jäid reguleeritud monopoli kätte. Eesti avas oma elektrituru etappidel: 35% liberaliseerimine 2010. aastal, täielik avamine 1. jaanuaril 2013.
Kehtetuks tunnistatud täieliku avamise käigus
1. jaanuaril 2013 tunnistati ELTS § 13 (vabatarbija) Eesti elektrituru täieliku avamisega ametlikult kehtetuks. Sellest kuupäevast on iga Eesti tarbija § 12 mõistes lihtsalt "tarbija" tingimusteta õigusega valida turult ükskõik milline avatud tarnija. Väiketarbijate (kodumajapidamised ja ärikliendid kuni 63 A peakaitsmega madalpingel) vaiketarne määrati ümber ELTS § 76¹ Üldteenusele — kui väiketarbija elektrileping lõpeb, peab kohalik võrguettevõtja talle pakkuma elektrit reguleeritud mõistliku hinnaga, kuni sõlmitakse uus leping.
Miks mõiste ikka esineb
Sõna "vabatarbija" leiab endiselt vanemates Eleringi käsiraamatutes, vanades lepingumallides ja erialakeeles, kus see tähendab lühidalt "iga klient, kellel on õigus tarnijat vahetada". Juriidilist kaalu sellel mõistel enam pole — see elab edasi pigem keeletraditsioonis kui seadustes.