Süsteemi tasakaalustamise suund (DSB)
Tasakaalustamise suund (DSB — Direction of System Balancing) on +1 / 0 / −1 näitaja, mille süsteemihaldur avaldab iga turuajaühiku (selgitusperioodi) kohta, näidates, kas Baltikumi koordineeritud bilansipiirkond oli valdavalt ülejäägis, tasakaalus või valdavalt puudujäägis. Eleringi konventsiooni järgi: +1 tähendab, et bilansihaldurid olid pikas positsioonis ja süsteemihaldur aktiveeris allareguleerimist; −1 tähendab, et bilansihaldurid olid lühikeses positsioonis ja süsteemihaldur aktiveeris ülesreguleerimist. Märk otsustab, milline marginaalne referentshind rakendub EBGL artikli 55 ühe-hinnastamise põhimõttel ja millisele poolele kuukeskmine neutraalsuskomponent lisatakse.
Tasakaalustamise suund (DSB — Direction of System Balancing) on +1 / 0 / −1 näitaja, mille süsteemihaldur avaldab iga turuajaühiku (selgitusperioodi) kohta, näidates, kas Baltikumi koordineeritud bilansipiirkond oli selle intervalli vältel valdavalt ülejäägis, tasakaalus või valdavalt puudujäägis. Märk otsustab, milline marginaalne referentshind rakendub EBGL artikli 55 ühe-hinnastamise põhimõttel ja millisele poolele neutraalsuskomponent lisatakse.
Mida väärtused tähendavad (Balti konventsioon)
Eleringi elektrituru käsiraamatu järgi: +1 (positiivne suund) tähendab, et bilansihaldurid olid valdavalt ülejäägis — süsteem oli netos pikas positsioonis ning süsteemihaldur aktiveeris allareguleerimisenergiat. −1 (negatiivne suund) tähendab, et bilansihaldurid olid valdavalt puudujäägis — süsteem oli netos lühikeses positsioonis ning süsteemihaldur aktiveeris ülesreguleerimisenergiat. 0 tähendab, et üheski suunas ei toimunud netoaktiveerimist. Praktikas on 0 haruldane.
Kuidas DSB määrab bilansienergia referentshinna
Bilansiarveldus kasutab ühe-hinnastamise põhimõtet: iga bilansihalduri ebabilanss antud selgitusperioodil arveldatakse ühe ja sama referentshinnaga, sõltumata sellest, kas bilansihaldur oli pikas või lühikeses positsioonis. Kui DSB on positiivne, siis referentsiks on alapõhine allareguleerimise marginaalhind, millest lahutatakse kuukeskmine neutraalsuskomponent. Kui DSB on negatiivne, siis referentsiks on alapõhine ülesreguleerimise marginaalhind, millele liidetakse kuukeskmine neutraalsuskomponent. Just see asümmeetria muudab üles- ja allareguleerimise hinnavahed bilansihalduri rahavoogudeks igal arveldatud MTU-l.
Kuidas DSB määratakse
Iga MTU lõpus jälgib süsteemihaldur netoaktiveeritud bilansienergia kogust üle Baltikumi koordineeritud bilansipiirkonna — mFRR MARI kaudu, aFRR PICASSO kaudu ja IGCC netinguprotsessi mahud. Kui reguleerimisenergiat ei aktiveeritud, taandub DSB Balti bilansihaldurite koondebabilansi märgile. EBGL artikkel 55 sätestab ühe-hinnastamise põhimõtte, mis seob bilansiselgituse domineeriva suunaga.
Kus seda andmestikus näha
Balti läbipaistvuse koondportaal baltic.transparency-dashboard.eu avaldab iga Balti riigi kohta eraldi DSB raporti, kus on iga MTU näitaja ja vastav referentshind. Bilansihaldurid sobitavad oma arveldatud bilansienergia hinda selle aegreaga; lahknevused tulenevad tüüpiliselt neutraalsuskomponendi uuendustest, mis lähevad aktiveerimistest hilinemisega. Vaata Eesti bilansienergia hinda reaalajas.
Allikad
EBGL artiklid 54–55 (bilansiselgituse hinnastamine) · Elering: Elektrituru käsiraamat (Balti bilansijuhtimise peatükk) · BTD: DSB raport · Elering: bilansiteenus
Korduma kippuvad küsimused
- Mida tähendab tasakaalustamise suund (DSB)?
- DSB on +1 / 0 / −1 märk iga turuajaühiku kohta, mis näitab Baltikumi koordineeritud bilansipiirkonna koondseisu. Eleringi elektrituru käsiraamatu järgi: +1 tähendab, et bilansihaldurid olid valdavalt ülejäägis ja süsteemihaldur aktiveeris allareguleerimist; −1 tähendab, et bilansihaldurid olid valdavalt puudujäägis ja süsteemihaldur aktiveeris ülesreguleerimist; 0 tähendab, et kummaski suunas netoaktiveerimist ei toimunud.
- Kuidas DSB mõjutab bilansihaldurile rakenduvat bilansienergia hinda?
- Bilansiarveldus kasutab ühe-hinnastamise põhimõtet, nii et iga MTU bilansihalduri ebabilanss arveldatakse sama referentshinnaga. DSB = +1 puhul on referents alapõhine allareguleerimise marginaalhind miinus kuukeskmine neutraalsuskomponent; DSB = −1 puhul ülesreguleerimise marginaalhind pluss kuukeskmine neutraalsuskomponent. Lühikeses positsioonis bilansihaldur DSB = −1 perioodil maksab kõrget arveldatud hinda; pikas positsioonis bilansihaldur sama perioodil saab tagasimakse sama kõrge hinnaga.
- Kuidas DSB iga MTU jaoks määratakse?
- Iga MTU lõpus jälgib süsteemihaldur netoaktiveeritud bilansienergia kogust mFRR-i (MARI kaudu), aFRR-i (PICASSO kaudu) ja IGCC netingu mahtude lõikes Baltikumi koordineeritud bilansipiirkonna kohta. Domineeriva suuna märk saab DSB-ks. Kui reguleerimisenergiat ei aktiveeritud, taandub DSB bilansihaldurite koondebabilansi märgile. EBGL artikkel 55 sätestab ühe-hinnastamise põhimõtte.
- Kus näha Eesti DSB andmeid?
- Balti läbipaistvuse koondportaal avaldab iga Balti riigi kohta eraldi DSB raporti, kus on iga 15-minutilise MTU näitaja ja vastav referentshind. Aegrida on bilansiselgituse võrdluse ametlik allikas; BTD Archive sektsiooni vana tunni-resolutsiooniga aegrida kasutab sama märgi konventsiooni.