Bilansienergia hind (tasakaalustushind)

Bilansienergia hind (tasakaalustushind) on see, mida bilansihaldur maksab või saab oma graafiku ja tegeliku elektripositsiooni vahelise erinevuse eest igal arveldusperioodil. See määratakse ebabilansi hinna piirkonna kohta arveldusperioodi kohta komisjoni määruse (EL) 2017/2195 (EBGL) artikli 55 alusel.

Ühtne hinnastamine

EBGL artikkel 55 näeb ELi vaikesätena ette ühtset ebabilansi hinda: üks hind suuna kohta arveldusperioodi kohta, rakendatud sümmeetriliselt. See asendab vanema "kahese hinna" mudeli, kus üle- ja puudujääk arveldati erinevate hindadega. Eesti, Läti ja Leedu kasutavad kõik ühtset hinnastamist, harmoneerituna ülejäänud ELiga.

Kuidas hind tuletatakse

Ebabilansi hind peegeldab aktiveeritud bilansienergia kulu, mis sulges süsteemi ebabilansi sellel perioodil. Üles-suunaliste ebabilansside puhul (süsteemis on energiat puudu) ankurdub hind MARI / PICASSO kaudu aktiveeritud marginaalse mFRR või aFRR pakkumise hinna järgi; alla-suunalistel perioodidel ankurdub marginaalse allapakkumise järgi. Ette fikseeritud hinda pole — ebabilansi hind on turu tulemus.

Eesti kontekst

Elering ja Balti süsteemihaldurid avaldavad ebabilansi hinna Balti läbipaistvuse armatuurlaual (Baltic Transparency Dashboard) niipea, kui 15-minutiline arveldusperiood sulgub. Pärast Eesti liitumist MARI-ga 9. oktoobril 2024 ja PICASSO-ga 9. aprillil 2025 on Balti hinnad korduvalt jõudnud ±10 000 €/MWh-ni — platvormi hinnaaknani — peamiselt mFRR-i nappuse sündmuste tõttu.

Allikad

EBGL artikkel 55 · Elering: bilansiteenuse tasud · Balti läbipaistvuse armatuurlaud