Päikesepark sagedusturul: miks põhitulu tuleb võimsusturult

Levinud arusaam on, et aku teenib sagedusturul siis, kui võrk parasjagu energiat küsib. Päikesepargi puhul on tegelikkus teine: põhitulu tuleb hoopis võimsusturult — tasuna selle eest, et park on valmis vajadusel oma võimsust muutma, olenemata sellest, kas seda tunni jooksul aktiveeritakse.

Ja selleks ei ole akut vaja. Päikesepark sobib võimsusturule ka üksinda, sest suudab oma toodangut käsu peale vähendada ja pakkuda nii võrgule allareguleerimist. Park saab tasu valmisoleku, mitte tegelikult liigutatud energia eest.

Just see teeb tulu atraktiivseks. Võimsustasu makstakse iga tunni eest, mil park on saadaval — aktiveerimisi võib olla vähe, kuid tulu on prognoositav ja stabiilne, pigem nagu püsitasu võrgu käsutuses olemise eest kui ettearvamatu kauplemiskasum.

Aku ei ole kohustuslik, kuid avardab võimalusi: see lisab ülesreguleerimise — võime vajadusel võimsust juurde anda — ja laseb pargil teenida ka pimedal talveõhtul, kui paneelid ei tooda. Paljud pargid lisavadki aja jooksul aku, et muutuda hübriidiks ja katta rohkem turge — kuid alustada saab ka ilma.

Võimsust ostetakse mitmel sagedusturul: FCR, aFRR ja mFRR. Igaühel on oma nõuded ja hinnad. Üksinda turule pääseda on keeruline — vaja on Eleringi eelkvalifitseerimist ja vähemalt 1 MW. Volton koondab pargid ühte reservgruppi, viib läbi kvalifitseerimise ja esitab võimsuspakkumised sinu nimel, nii et ise reguleerimisteenuse pakkujaks (BSP) hakkama ei pea.

Tulemus: park ei ole enam pelgalt elektritootja — olemasolev võrguliitumine hakkab teenima püsivat võimsustulu aastaringselt ja park aitab aktiivselt elektrisüsteemi tasakaalus hoida.