Energiakogukond
Energiakogukond on ELTS § 12² alusel (ELi taastuvenergia kogukonna mõiste ülevõtmine direktiivist 2018/2001 ja kodanike energiakogukonna mõiste ülevõtmine direktiivist 2019/944) liikmete kontrolli all olev juriidiline isik, mille peamine eesmärk pole rahaline kasum, vaid keskkonnaalane, majanduslik või sotsiaalne kasu. Energiakogukonnal on oma bilansi ulatuses kaudne bilansivastutus, ta võib tarnida liikmetele omatoodetud elektrit ning kui ta omatoodetut tarbib, käsitletakse teda aktiivse võrguteenuse kasutajana.
Energiakogukond on ELTS § 12² alusel juriidiline isik, milles osalemine on vabatahtlik ja avatud, mida kontrollivad füüsilisest ja juriidilisest isikust liikmed ning mille peamine eesmärk on rahalise kasumi asemel anda keskkonnaalast, majanduslikku või sotsiaalset kasu oma liikmetele või piirkonnale, kus ta tegutseb. Roll lisati ELTS-i 2022. aastal taastuvenergia kogukonna mõiste ülevõtmisega direktiivist 2018/2001 ja kodanike energiakogukonna mõiste ülevõtmisega direktiivist 2019/944.
Mida ta võib teha
§ 12²(3) lubab energiakogukonnal pakkuda oma liikmetele energiateenuseid. § 12²(2) seab tehnilise viisi: kui kogukond annab oma omatoodetud elektrit liikmetele tarbimiseks, siis kas kogukonna rajatud elektripaigaldise või kohaliku jaotusvõrguettevõtja teenuse kaudu. Liikmetele jäävad kehtima kõik kodumajapidamise tarbija või aktiivse võrguteenuse kasutaja õigused ja kohustused.
Kaudne bilansivastutus
§ 12²(4) peegeldab aktiivse võrguteenuse kasutaja režiimi: energiakogukonnal on bilansivastutus oma bilansi ulatuses ning ta on selles ulatuses bilansihaldur, välja arvatud juhul, kui ta on selle kohustuse delegeerinud määruse (EL) 2019/943 artikli 5 alusel. § 12²(5) lisab, et omatoodetud elektrit tarbiv energiakogukond on ise aktiivne võrguteenuse kasutaja § 12¹ tähenduses.
Eesti 2026. aastal
Energiakogukondade kasutuselevõtt on Eestis Saksamaa või Hispaaniaga võrreldes aeglane — väike turg ja olemasolev agregaatorivõrgustik jätavad vähem rahuldamata vajadust kui riikides, kus üksikkliendil on reguleerimisturgudeni jõudmine raskem. Korteriühistud on kõige levinum kasutusjuhtum; nende liikmed võivad ühiselt omada katusepäikest ja agregeeritud akut, ilma et iga korter peaks ise BRP-suhet üles seadma.