Avariireservvõimsus

Avariireservvõimsus on reservvõimsus, mida süsteemihaldur hoiab või on ette tellinud, et tulla toime suurte avariiliste olukordadega elektrisüsteemis. See erineb tavapärastest töötusreservidest (FCR, aFRR, mFRR) ja aktiveeritakse ainult siis, kui need tavapärased reservid on ammendunud või ebapiisavad.

Millal see aktiveerub

Avariireservvõimsus on viimase võimaluse reserv. Sündmused, mida see katab, hõlmavad suurte tootmisvõimsuste väljakukkumist üle projekteerimisjuhtumi, samaaegseid mitmeid katkestusi, ootamatuid piiriüleseid voo lahkuminekuid ja niisuguseid süsteemihäireid, kus tavapärased sageduse taastamise reservid ei suuda süsteemi operatiivsetes piirides hoida. Bilansi tagamise eeskirjad (Konkurentsiamet kinnitas 6. novembril 2025) reguleerivad selle hankimist ja aktiveerimist.

Eesti: Kiisa kompleks

Eesti tähtsaim avariireservvõimsus asub Kiisal — 250 MW gaasimootoritega tippkoormusjaamas, mida käitab Eesti Energia ja mille Elering on kiireks avariireageeringuks lepingu alusel reserveerinud. Kiisa võeti kasutusele 2014. aastal spetsiaalselt mustkäivituseks ja avariireservi võimekuseks pärast seda, kui esialgne Vene võrgu suunaline turvaarvestus muutus, ja jääb pärast Mandri-Euroopa sünkroniseerumist veebruaris 2025 Eesti avariireservide nurgakiviks.

Kuidas see erineb FCR/aFRR/mFRR-ist

FCR, aFRR ja mFRR on tavapärased reguleerimistooted, mille oksjonid on igapäevased ja mida aktiveeritakse pidevalt, et hoida sagedust tavatingimustes 50 Hz ümbruses. Avariireservvõimsust hangitakse süsteemihalduri ja võimsuse omaniku vahelise kahepoolse kokkuleppe alusel, selle eest makstakse valmisolekutasu ja seda aktiveeritakse ainult konkreetsete, käituseeskirjades määratletud avariiolukordade korral. Need kaks reservikategooriat ei konkureeri ühel ja samal turul.