Kui palju saab akuga tegelikult Eesti sagedusturul teenida?
Praktiline näide 1 MW / 2 MWh BESS-i tuluarvutusest Eesti mFRR sagedusturul

Akuprojekti rajamine Eestis tundub täna veidi nagu kaasaegne kullapalavik. Võimalused teenida tulu elektrivõrgu stabiilsena hoidmise eest on tohutud, kuid see maastik on täis keerulisi takistusi. Võrgutasude rägastik ja energiaturu tehniline sõnastik võivad esmapilgul pea pööritama panna.
See on lihtne ja selge teejuht 1 MW / 2 MWh akusalvestussüsteemi (BESS) maailma. Oleme eemaldanud liigse keerukuse, et näidata sulle täpselt, kui palju maksab alustamine, millised on igakuised püsikulud ning kuidas siseneda tulusale, kuid nõudlikule mFRR turule.
Alustame algusest. Aku rajamise koguinvesteering jääb ligikaudu 440 000 euro juurde. Sellest suurim osa on akuelemendid ja inverterid, mille maksumuseks on arvestatud 300 000 eurot. Keskpinge trafo lisab umbes 50 000 eurot ning paigalduskulud arvestatud 20 000 eurot MWh kohta annavad 2 MWh süsteemi puhul 40 000 eurot. Võrguühenduse maksumuseks on eeldatud umbes 50 000 eurot, kuid see kehtib vaid juhul, kui liinides on veel vabu võimsusi. Kui ühenduspunkti piirkonnas on võrk juba ülekoormatud, võib võrgu tugevdamine muutuda väga pikaks ja kulukaks protsessiks, mis võib muuta kogu projekti majanduslikult küsitavaks.
Selles näites töötab aku ainult mFRR energiaturul, kus turuosalist tasustatakse nii tarnitud energia kui mFRR pakkumiste eest. Eeldatakse, et aku on aktiveeritud umbes 50% ajast, mis tähendab ligikaudu 1440 15-minutilist aktiveerimist kuus. Lisaks on arvestatud, et aku täidab süsteemihalduri käske keskmiselt ±5% täpsusega, mis on tüüpiline hästi juhitud BESS-i puhul. Tulud ja kulud on võetud detsember 2025 keskmiste hindade järgi, kus Voltoni aktiveeritud pakkumiste keskmine UP-hind oli 123 €/MWh ja DOWN-hind 3 €/MWh. Keskmine börsihind oli 74 €/MWh ja keskmine bilansienergia hind 66 €/MWh.
Veel on eeldatud, et tegelik võrgu mõõtepunktis kajastuv tarne moodustab umbes 60% reguleerimisturul arvestatud tarnest, sest reguleerimisenergia põhineb võimsuse muutusel võrreldes lähtepunktiga, mitte alati füüsilisel energia liikumisel võrku või võrgust välja.
Tulude poolel teenib aku kuus ligikaudu 29 000 mFRR turult aktiveerimiste eest. Lisaks teenib aku 40 000 eurot reaalselt reguleeritud ja tarnitud energia eest, mis annab kogutuluks 69 000 eurot kuus. See tulu ei eelda erakorralisi hinnatippe ega maksimaalset aktiveerimist, vaid põhineb ajalooliselt mõõdukal ja stabiilsel töörežiimil. Kuu teenistus võib ulatuda 110 000 euroni suurte sageduse kõrvale kallete ja kõrgete talviste börsihindadega.
Kulude poolel tuleb arvestada mitmete süsteemi- ja võrgutasudega. Ebabilansi eest bilansihaldurile makstava bilansienergia kulu on hinnatud 4 200 eurole kuus. Veel küsib bilansihaldur marginaali ig atarnitud megavatt-tunni eest, hinnatud 4 €/MWh ehk kuus kokku umbes 1300 eurot. Elektrilevi võrgupaketi tasu on 800 eurot kuus. Lisanduvad võrguühenduse kasutusvõimsuse tasu 2 600 eurot ja läbilaskevõimsuse tasu 600 eurot. Uute netopõhiste arvutustega tulevad võrgutasud 900 eurot ning taastuvenergiatasu 1 000 eurot. Reaktiivenergia kulu on 600 eurot, tasakaalustamisvõimsustasu 1 200 eurot, varustuskindlustasu 1 700 eurot ning elektriaktsiis 500 eurot.
Lisaks neile tuleb arvestada agregaatori ehk reguleerimisteenusepakkuja tasuga, mis on olenevalt pakkujast 5-30%. Voltoni standrad marginaal on 10% mida arvestatakse kogutulust peale ebabilansikulu mahaarvamist. See teeb antud näites ligikaudu 6 480 eurot kuus.
Kui panna kõik tulud ja kulud kokku, joonistub välja üsna selge pilt. Kuu kogutulu on 69 000 eurot. Kõik püsivad ja muutuvad kulud, sealhulgas ebabilansikulu, teenusepakkujate tasud, võrgutasud, maksud ja agregaatori tasu, moodustavad kokku ligikaudu 22 880 eurot kuus. Selle tulemusena jääb akusalvesti puhaskasumiks umbes 46 000 eurot kuus.
Selline kuine rahavoog tähendab aastases vaates ligikaudu 550 000 eurot puhaskasumit, eeldusel et turuolukord ja aktiveerimismustrid püsivad sarnased 2025. aasta detsembri omadega. Võrreldes ligikaudu 440 000 euro suuruse alginvesteeringuga annab see väga selge tulemuse: projekti tasuvusaeg jääb alla ühe aasta, suurusjärgus 9–10 kuud. Aastane tootlus ROI on seejuures ligikaudu 125%.
Oluline on rõhutada, et see näide ei põhine maksimaalsel võimalikul tulul ega ekstreemsetel hinnapiikidel, vaid Voltoni enda detsembri kinnitatud tulemustel. Samuti ei ole arvesse võetud täiendavaid optimeerimisvõimalusi ega teisi turge peale mFRRi, mis võiksid tulevikus lisatulu pakkuda. Just selliste numbrite tõttu ongi akusalvestite rajamine Eestis täna paljuski kaasaegne kullapalavik – võimalus teenida lühikese ajaga märkimisväärset rahavoogu suhteliselt väikese füüsilise infrastruktuuriga. Samas tuleb alati meeles pidada, et tegemist on turu- ja regulatsioonipõhise äriga: hinnad, aktiveerimismustrid, võrgutasud ja turureeglid võivad ajas muutuda. Seetõttu on iga akuprojekt tasakaal kiire tasuvuse lubaduse ja pikaajaliste riskide vahel ning edu eeldab mitte ainult soodsaid algtingimusi, vaid ka valmisolekut kohaneda muutuva turu ja regulatiivse keskkonnaga.
Kui akusalvesti rajamine või energiaturul osalemine pakub sulle huvi, ei pea sa nendes keerulistes küsimustes üksi olema. Volton on sinu partner reguleerimisteenuste pakkumisel, aidates akudel ja teistel paindlikel varadel sagedusturgudel oma täit potentsiaali realiseerida.
Meie eesmärk on muuta keeruline energiamaailm selgeks ja tulusaks. Kui soovid teada, milline on sinu projekti tegelik teenimispotentsiaal, võta Voltoniga julgelt ühendust. Arutame koos läbi, kuidas panna sinu energiavara kõige tõhusamalt tööle!
Kuupäev
20.01.2026
Viimased artiklid

Elektriturud puust ja punaseks: börsihinnast sagedusreservideni
Lihtne ülevaade elektri hulgi- ja sagedusturgudel kasutatavatest mõistetest

2026. aastal on Eestis akusalvestuse rajamine veelgi soodsam
Alates 2026. aastast arvestatakse salvestusseadmetele taastuvenergia- ja võrgutasu vaid netotarbimisele.